Otsisime kooli alguse puhul tegevust, mida koos lastega teha ning avastasime Paunküla oravate kaardi. Ilm oli ilus ja otsustasime järgi uurida, mida Paunküla oravad soovitavad. Paunküla Heaolukeskuse sotisaalmeedias oli tore tegevuste kaart, kus oravad näitasid erinevate tegevuste asukohti. Startisime Tallinnast ja Paunküla ei olegi väga kaugel – meil kulus kohale jõudmiseks ca 45 minutit.
Parkisime sadama parklasse, sest tundus, et mingi suurem seltskond oli territooriumil suvepäevi tähistamas. Me üksteist ei seganud. Kuna ilm oli ilus, siis alustasime veehoidlast. Helistasime sadamakioski plakatil olevale telefonile ja kohale tuli muhe mees, kes meile paadi rentis. Saime päästevestid selga ja retk vee peal sai alata.
Tuult ei olnud ja päike paistis – täitsa suvine tunne. Tegime tunnise tiiru, kus nägime erinevaid saarekesi ja ka mõnda vesiroosiõit. Suurem osa oli juba ära õitsenud. Lubasime kindlasti järgmine aasta suvel tagasi tulla, et kogu õite ilu näha. Ka lapsed said aerutamist proovida – täiesti jõukohane.
Kaldale jõudes olid lapsed energiat täis ja ei tahtnud koju naasmisest kuuldagi. Sadamavaht, kelle nimi oli Harald, rääkis meile, mida me veel teha saame. Neil on metsas ainulaadne maalinäitus, kus nii lapsed kui täiskasvanud erinevaid loomaasukaid maalinud. Lisaks ütles, et tal on veidi vaba aega ning võib meile näiteks vibulaskmist õpetada. Otsustasimegi vibu proovida. Tavaliselt tuleks vibulaskmine ette broneerida, siis on kindel, et tegevus on saadaval. Meil lihtsalt vedas.
Lasketiir oli sadama lähedal ja nooled saime lõpuks kõik lendu ja mõnega isegi kümnesse. Kas algaja õnn või saime päriselt asjale pihta, kes teab. Lõbus oli igatahes.
Pärast vibulaskmist läksime pooletunnisele jalutuskäigule metsanäitust vaatama. Arvasime, et raja ääres on mingid suured plakatid, aga tegelikult olid maalid nii ägedasti puudele kinnitatud ja sobisid loodusega kokku. Mõnda ei olnud isegi kohe näha, sest tundus nii loomulik seal keskkonnas. Tore oli näha, et segamini olid nii professionaalsete kunstnike (tundus nii vähemalt) ja laste joonistused. Enamus asukad tundsime ära, mõned jäid meile koduseks ülesandeks tuvastada.
Veetsime Paunküla Heaolukeskuses kokku pool päeva ja see oli üks toredamaid päevi üle pika aja. Soovitame kõigile! Enamus asju on saadaval aastaringi. Meie igatahes lähme näitust küll veel talvel ka vaatama.